Mõista,mõista…
Kellele mäng on mõeldud?
Seda mängu võivad mängida kõik , kes soovivad enda teadmisi proovile panna.
Mida mänguks on vaja?
Mänguks on vaja vastava teemale esemeid ja muidugi häid teadmisi. Kui mäng on suunatud loodusele, siis loodusest esemeid või paberile vastused juba joonistatud(jänes, karu, hunt, mets jne)
Kuidas mängu mängida?
Hea oleks kui on mängijaid rohkem ja paarisarv. Nüüd tuleb moodustada kaks gruppi. Mõlemad grupid võtavad rivvi ja mängijad seisavad üksteise taha . Iga mängija saab endale numbri, vastavalt mitmes ta rivis on. Nüüd pööravad nad näod vastas grupi poole. Iga number seisab sama nubriga vastastiku. Ühed , kahed jne. Gruppide vahe on viis meetrit. Täpselt kahe rivi vahele ja nii pikalt kui on rivi, paigutatakse ka ülesanded. Oletame, et mängijad on 20. Kummaski grupis on kümme mängijat ja seisavad meetriste vahedega teine teise kõrval. Teemaks on loodus. Maha on pandud erinevad puulehed, oksad, käbid. Aga ka paberid, kuhu on omakorda ülesanne kirjutatud ja seda tuleb mõistatada. (pabereid võib olla mitu erinevat värvi ja tagurpidi maas, et ülesaanet poleks näha). Nüüd hakkab mäng. Mängujuht kas esitab küsimusi, mõistatusi või loeb mõnda juttu. Ülesande vastus tuleb leida maast, kahe rivi vahelt. Kui ülesanne on ette loetud, alles siis ütleb mängujuht, millistele numbritele see on mõeldud. N: Kes on kikk-kõrv? Number 1-ed. Nüüd jooksevad number ühed maast rivist vastust otsima. Peavad leidma jänese (pildi). N: Millise puu lehed värisevad ka vaikse ilmaga? Number 6-ed. Peavad leidma haavaoksa või lehe. N: „Mõista, mõista, kellel krobe kasukas?“ Number 10-ned. Vastus mänd ja tuleb leida männikoor. N: Nüüd loeb mängujuht ühe loo: „Kord läinud metsakuninga poeg laande jalutama. Äkki kogunesid taevasse suured mustad pilved ja hakkas sadama tihedat vihma. Metsakuninga pojale ei meeldinud märjaks saada, seega hakkas ta varjualust otsima. Ta nägi pihlapuud, läks tema juurde ning küsis: „Armas pihlapuu, kas pakud mulle vihma eest varju?“ Pihlakas vastas: „Mitte mingil juhul! Alles ükspäev käis siin külamees ja korjas mu marju. Kindlasti on sinulgi sama plaan.“ Metsakuninga poeg läks edasi ja nägi kasepuud. Ta küsis: „Armas kasepuu, kas pakud mulle vihma eest varju?“ Kask vastas: „Mitte mingil juhul! Alles ükspäev käis siin talumees ja korjas mu oksi vihtade tegemiseks.“ Metsade valitseja poeg läks edasi ja kuulis kuidas keegi teda hüüab. See oli vana mänd, kes ütles: „Hea rändur! Tule minu juurde, ma pakun sulle vihma eest kaitset!“ Metsakuninga poeg läkski tema juurde, kuid männi võra oli hõre ja vihm sadas läbi. Metsakuninga poeg tänas lahket mändi ning läks edasi. Mõne aja pärast jõudis kuningapoeg suure kuuse juurde, kes teda lahkesti kutsus: „Armas rändur! Tule minu tihedate okste alla, siis ei saa sa märjaks!“ Metsade valitseja poeg läks ja saigi varju. Kuna kuusel oli tihe võra, siis ei sadanud vihm sealt läbi. Tänutäheks said mänd, kuusk ja nende vennad okaspuud eluaegse haljuse. Aga lehtpuudel lubati roheline olla vaid pool aastat.“
Küsimus: Missugune puu vastas, et ükspäev käis külamees ja korjas temalt marju?
Number 2-ed ja nad pevad leidma pihlaka. Mäng käib nii kaua, kuni on küsimusi.
PÕNEVAT MÄNGIMIST! Kennet
