ESPÜ häälekandja

• Tagasivaade
• Tulekul sündmused
• Sotsiaalpedagoogi kutse taotlemine
• Intervjuud koolitöötajatega: Ukrainast saabunud õpilaste toetamine 2022. aastal.
  

2. mail toimus Tartus VI üle-eestiline sotsiaalpedagoogide teaduskonverents „Sotsiaalpedagoogiline praktiline töö“, mille eesmärk oli tutvustada parimaid sotsiaalpedagoogilisi praktikaid ja praktika integratsioonivõimalusi sotsiaalpedagoogilise teooriaga.

Täpsemalt saad konverentsi kohta lugeda: https://sotsiaalpedagoogid.ee/toimus-vi-ule-eestiline-sotsiaalpedagoogide-teaduskonverents-sotsiaalpedagoogiline-praktiline-too/

Meil on tellitud päikseline ilm, maitsev toit, huvitav koolitus, kuid meeleolu aitate luua teie!

Tuleme kokku seekord Tartumaal, Ilbu Jahi- ja Puhkemajas.

Külalised:

• Agne Põlder ja Liisbet Tern Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest tutvustavad meile Sec4Vet programmi - sotsiaal-emotsionaalsete oskuste hindamise ja arendamise töövahendit. Koolituspäeva järel saab iga osaleja endale materjali kasutamiseks.
• Katre Tamm tutvustab oma uurimistöö tulemusi teemal "Sotsiaalne tervis sotsiaalpedagoogide vaates". Eesti sotsiaalpedagoog on ise sotsiaalse tervise edendaja, kes teadlikult, ennetavalt, positiivselt ja järjepidevalt vähendab ebavõrdusust ja suurendab seeläbi ühiskondade lõimumist.
  

Loomulikult ajame ka ESPÜ asja ning päevakavasse mahuvad ka meeleolukad jutuajamised, kogemustevahetus, nali, naer ning lõõgastumine!

Suvekooli osalustasu ESPÜ liikmele ja külalisele.

Registreeru suvekooli siin: https://forms.gle/QSi5ojs9opVdNS5D7

Sündmus Facebookis: https://fb.me/e/npuf0Ee1b

MTÜ Vaiter pakub koolitusi Eesti spetsialistidele, kes võivad oma töös kokku puutuda lähisuhtevägivallaga. Koolituse maht on 36 akadeemilist tundi ja koolituse järgselt on paranenud teadmised lähisuhtevägivalla (LSV) põhjustest, tagajärgedest, abistamisvõimalustest, taasohvristamise vältimisest ja ametkondade koostöö tõhustamise võimalustest.

Koolituspäevad sotsiaalpedagoogidele toimuvad 25.-26. augustil Viljandis Peetrimõisa Villas ja 8.-9. septembril Tallinnas (asukoht täpsustamisel).

Koolitajateks on Kait Sinisalu ja dr. Made Laanpere, Meelis Kukk ning Ene Ahas.

Registreeri end koolitusele siin: https://forms.gle/meL9pzke4Nzpxxvm8

Koolitus on osalejatele tasuta, majutuse eest tuleb igal ühel ise tasuda, kuid on võimalik broneerida koht 2-4-stes tubades.

Järjekordne sotsiaalpedagoogide kutse taotlemise voor toimub 2022 aasta sügisel.

Dokumentide esitamise tähtaeg on 30. september 2022.

Täpsem info kutse taotlemise kohta leitav siit: https://sotsiaalpedagoogid.ee/kutse-andmine/

Enne taotlemise vooru on võimalik osaleda kutse taotlemise infopäeval:

11.08.22 kell 12:00 (veebis)

06.09.22 kell 13:00 (veebis)

Kutse taotlemise infopäeval saavad kõik soovijad esitada küsimusi ESPÜ hindamiskomisjoni liikmetele, kes jagavad lahkesti soovitusi dokumentide vormistamise kohta.

Küsimuste korral võtke julgesti ühendust!

Iiris Tagen iiris.irs@gmail.com

Autor: Natalja Noskova

Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) oli 21.05.2022 seisuga registreeritud kokku 4716 Ukrainast Eestisse jõudnud last ja noort. Andmed seisuga 24.05.2022 (Eesti uudiste päevatoimetaja Loora-Elisabet Lomp).

Link lugemiseks: https://www.postimees.ee/7529883/kaart-eesti-koolides-on-ule-4700-ukraina-lapse

Seoses Ukraina kriisiolukorraga tekkis soov uurida eesti ja vene koolide sotsiaalpedagoogide ja teiste töötajate töökogemusi. 14. juunil 2022 algas Eesti koolides lastel koolivaheaeg. Kuidas Ukrainast pärit lapsed selle aja jooksul Eestis kooliga kohanesid, millised raskused ja rõõmud koolitöötajaid õppeperioodil saatsid ning kuidas valmistutakse järgmiseks õppeaastaks, saate lugeda allolevatest intervjuudest.

Eelnevalt kokkulepitud intervjuud viidi läbi 2022.aastal mai kuus. Intervjuud toimusid kolme kooli esindajatega videokõne vahendusel. Ühe kooli esindaja jagas oma kogemust toimus kirja teel.

Autor tänab koolitöötajaid oma kogemuse jagamise eest!

1. Mitu ukraina last on teie koolis?

Nimekirjas on 35 last aga igapäevaselt osaleb lõimimisprogrammis 18-22 last.

2. Kuidas toetate ukraina laste sotsialiseerumist ja õpimotivatsiooni?

Erinevad tunnid – vähemalt üks tund nädalas eesti keelt, inglise keel, IT, kunst, spordimängud. Omavaheline suhtlus on lastel pigem ukrainakeelne. Iganädalaselt on ka avatud noortekeskuse külastamine, ekskursioon või looduses käik. Distantsõppel olevad lapsed saavad kasutada nii IT-vahendeid kui ka eraldi klassiruumi. Esimese asjana tegime selgeks ühistranspordiga liikumise Tallinnas ja eriti meie linnaosas.

3. Missugused takistused ja murekohad õppimisel ja sotsialiseerumisel lastel koolis tekivad?

Eesti koolis kindlasti keelebarjäär, samuti on vaja välja selgitada õpioskuste testidega lapse reaalne teadmiste tase millega ta meie koolis edasi liigub, vanematel õpilastel on kindlasti keerulisem eesti keeles aine sisu omandada. Sotsialiseerumise koha pealt väga murekohta ei ole, lihtsalt reeglid ja seadused, mida pidevalt meelde tuletada.

4. Mis on tegevuskava väljatöötamise eesmärgid ja tegevused teie koolis Ukraina laste heaolu tagamiseks?

Suur eesmärk: tutvustada meie kultuuri, kodulinna, riiklust, igapäevaseid toimetulekuoskuseid (ühistransport, meditsiiniabi võimalused, kaubandus, kultuuriasutused jms).

Eesmärk ei ole traditsioonilises mõttes hariduse andmine, vaid harituse. Püüame luua kogu perele toetava ja usaldusliku keskkonna.

5. Pikapäevarühm, kogupäevakool, huviringid, koostöö laste peredega, muud abivõimalused, palun rääkige lahti, kas ja kuidas olete saavutanud heatahtliku kontakti laste vanematega?

Esialgse nimekirja alusel kutsusime vanemad kooli, hiljem lisandunud vanemad on esimestel päevadel ise ka programmi tegevustes osalenud. Olen koostanud meililisti ja saadan infot – tunniplaani, teatri, huviringi vms kohta.

6. Nimetage positiivsed küljed ja raskused, millega olete kokku puutunud?

Positiivsed küljed: Lapsed on valdavalt hästi uudishimulikud, hoiavad omavahel üksteist, selgitavad ja aitavad vajadusel. Lapsevanemad on kontaktis, jagavad igapäevaseid muljeid ja need on valdavalt positiivsed. Kolleegid on olnud väga vastutulelikud

Raskused töös: Pedagoogide koormus, erinevus haridussüsteemides, on vähe infot sügise ja ukrainakeelsete koolide kohta. Elukoha muutumisel on asjaajamine jäik, kui tahta kool vahetada kodulähedasema kooli vastu. Eriliste laste kohta info puudub – me ei tea diagnoosidest ega toetusvajadustest.

7. Missugune roll on sotsiaalpedagoogil ukraina laste sotsialiseerumisel koolis ja kodus?

Minu hinnangul ei oma tähtsust kas põgenike lastega tegeleb sotsiaalpedagoog või keegi teine kooliperest. Vene keelt peab oskama, hinnangute andmisest tuleb osata hoiduda, seadusandlust peab teadma ja aega peab olema. Väga positiivsena on mõjunud minu enda klassi õpilaste suhtlemine Ukraina lastega, palju on oma kooli õpilastel küsimusi ja nendele vastates on suhtumine olnud väga positiivne.

8. Mida Teie arvates on vaja rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis?

Vähem ülevalt alla delegeerimist, kohapeal rohkem otsustusõigust, enne tegevusse asumist selge rahastus.

9. Kas ja kuidas on olnud vaja toetada koolipere uussisserändajatega kohanemisel?

Selgituste andmist ainult.

10. Kas ja kuidas on muutunud sotsiaalpedagoogi tööülesanded peale Ukraina kriisi?

Tööpäevad on muutunud vähemalt 4-5 tundi pikemaks, ülesanded muutunud oluliselt ei ole.

Anna Velmozhko on Ukrainast tulnud Mahtra Põhikooli töötaja, kes on haridusest sotsiaalpedagoog-andragoog. Koolis Anna töötab Ukraina lastega ja on nende õpilaste õppeprotsessi kuraator. Ta tegeleb õppeprotsessi korraldamise, tundide läbiviimise ning muude laste heaolu jaoks vajalike teemadega.

1. Mitu ukraina last on teie koolis?

1.aprillil tuli kooli 15 last, varsti oli laste arv kokku juba 38. Mai keskel jäi arvuks 32 õpilast.

2. Kuidas toetate ukraina laste sotsialiseerumist ja õpimotivatsiooni?

Kool otsustas luua Ukraina lastele eraldi rühmad. Lapsed jagunevad kahte rühma. Nooremas rühmas on lapsed vanuses 6-10 aastat (15 last), vanemas rühmas vanuses 10-15 aastat (17 last). Rühmadeks jagunemine muudab õpetajate ja laste töö lihtsamaks. Arvesse võeti vanuse, huvide ja suhtluse erinevusi.

Poliitilisi konflikte laste vahel ei olnud. Rääkisime olukorrast, kus paljud ukrainlased olid sunnitud oma riigist lahkuma, kuid paljud riigid toetavad meid. Peame olema paindlikud ja tänulikud meile antud abi eest. Inimeste vahelised konfliktid tekkisid laste vahel pärast koolis kohanemist. Meie kool lähtub neljast väärtusest. Need on tolerantsus, julgus, hoolimine ja austus. Nendest väärtustest peavad kinni kooli õpetajad ja meie õpetame neid ka lastele. Arutasime lastega nende kogemuste kaudu, kuidas käituda lähtuvalt meie väärtustest.

3. Missugused takistused ja murekohad õppimisel ja sotsialiseerumisel lastel koolis tekivad?

Kuna meil on küllalt palju lapsi Ukrainast, siis raskusi tekitas lastega klasside moodustamine. Järgmisel õppeaastal vaadatakse see üle, ehk komplekteeritakse eraldi klass. Või jagame lapsed klassidesse laiali, lähtudes nende teadmiste tasemest. Aasta lõpus on võimalik läbi viia teadmiste taseme teste.

Praegustes tingimustes on riikliku Ukraina programmi järgi raske õpetada, kuna ühes rühmas õpivad lapsed neljast erinevast klassist. Õpetajad annavad endast parima, et leida ja rakendada individuaalset lähenemist. Nad annavad individuaalseid ülesandeid erinevate Ukraina programmide alusel. Laste vanusevahe ei võimalda anda vajalikku materjali 45 minuti jooksul. Arvesse võetakse ka õpilaste erinevust info tajumisel. Õppimisega oli raskusi, siis tegime minirühmi või õpetasime materjali individuaalselt ning andsime ka individuaalseid kodutöid. Mõni laps saab vene keelest kehvemini aru, aga ukraina keeles on võimalus selgitada. Lastega töötab kolm õpetajat. Esimesed nädalad tegelesid lapsed loovuse ja mängudega. Mängude abil püütakse välja selgitada laste seisund.

Ukraina ja Eesti õppekavade erinevus seisneb ainete erinevuses. Eestis on matemaatika aine, Ukrainas on see jagunenud algebraks ja geomeetriaks. Õppekoormus on erinev. Tunni teemal on rohkem tunde, uuritakse täpsemalt. Eestis antakse programm vähendatud kujul. Ukraina koolides antakse palju kodutöid ja ka tundide arv päevas on maksimaalne. Hindamist tehakse iga ülesande puhul sagedamini. Eestis on praegu sõnaline hindamine ja lapsed suhtuvad sellesse erinevalt. Mõned õpilased usuvad, et kuna numbrilisi hindeid pole, saavad nad õppeprotsessi lõdvemalt võtta.

Ukraina õpilaste hindamine eesti ja vene koolides

Ukraina lastel hindamist Eestis ei toimu. Koolis praktiseeritakse sõnalist hindamist, on teatud ained, ja hindeid pannakse põhitöö eest. Kuid lastel pole aastahindeid, eksameid, kontrolltöid ei tehta. Ukraina ja eesti õppekavad on väga erinevad. Isegi erinevatel koolidel on oma õppekava. Keegi klassist läbis sama õppematerjali, kuid keegi ei läbinud. Püüame töötada individuaalselt. See on suur töökoormus ja väljakutse õpetajatele. Vaatamata sellele, et lapsed olid jagatud rühmadesse, on rühmas siiski lapsi neljast erinevast klassist. Osa lapsi õpetati vene keeles, osa said õpet ukraina keeles. Valmistan lastele ette materjali nii vene kui ukraina keeles, et lastel oleks teavet keeles, milles ta on harjunud õppima.

Arutasime õpilastega sõja teemat. Rääkisime väärtustest ja moraalist. Inimese rahvus ei mõjuta seda, kas inimene on hea või halb. Peaksime hindama ainult inimeste käitumist ja tegusid. Konflikti teemat me ei tõstatanud, arutelus rääkisime Ukraina inimeste raskustest ja avaldasime tänu neile, kes meid aitavad. Riigid ja inimesed toetavad meid nii palju kui võimalik, loovad mugavad tingimused. Inimestel ja lastel on praegu Ukrainas palju raskem kui Eestis. Eriline tänu Mahtra koolile, juhtkonnale, õpetajatele, psühholoogile, sotsiaalpedagoogile ja teistele kolleegidele osutatud abi eest. Olete suureks toeks. Kodus räägitakse lastega ebastabiilsusest riigis. Vanemate seisund ja ebastabiilsus üldiselt mõjutab ka lapsi. Psühholoogiliste testide tulemused näitasid, et mõnel lapsel on ärevusseisund. Psühholoog koos kuraatoriga töötasid välja assotsiatsioonidele suunatud ülesandeid. Kuraator Anna tegeles lastega ka negatiivsete emotsioonidega, mis on lastel koolis ja võimalik, et ka väljaspool kooli. Eesti kliima mõjutab ka lapsi halvasti, Ukrainas on ilm päikeselisem. Lastel tekib unisus.

4. Mis on tegevuskava väljatöötamise eesmärgid ja tegevused teie koolis Ukraina laste heaolu tagamiseks?

Alguses kui lapsi oli vähem, oli üks grupp ja valisime mängud välja vanuse ja huvide järgi. Kõigepealt tutvusime lastega. Meie tundsime huvi, kuidas nad end tunnevad, mis tuju neil on. Vaatasime, kas on lapsi, kes vajaksid psühholoogi abi. Alguses oli meil hea, raskusi polnud, kuna lastel polnud tõsiseid seisundeid. Lastel on omavahel head suhted. Eestist pärit lapsed näitasid üles huvi ja sõbralikkust, tundsid huvi, kuidas ukrainlastel päev läheb. Kuraator Anna alustas tööd samal ajal, kui lapsed kooli tulid. Alguses muretses ta laste ja vanemate pärast, Ukraina perede psühholoogiliste traumade ja raskuste pärast.

Meil on lapsed, kes käivad Mahtra põhikoolis graafiku alusel ja on lapsi, kes õpivad Ukraina koolis veebivahendusel. Ukraina koolis on mõnikord õppetunnid hommikuti ja pärastlõunal. Õppetööst vabal ajal õpilased käivad Mahtra kooli tundides.

Lastele tehti psühholoogiline test hindamaks nende meeleseisundit ja negatiivseid emotsioone. Tulemus näitas ka kliimamuutuse mõju tervisele. Masendust ja kurbust märgati teismelistel lastel, kuna Ukrainas on neil endiselt sõpru, lemmiktegevused, lemmikasjad ja tuttav eluviis.

Lapsed tulevad kooli kell 9.00. Kahekümne viie minutite jooksul arutletakse meie igapäevaelu üle. Päevakavas võib ette tulla muudatusi, tegevuste arutamist. Alguses läheme koos hommikusööki sööma, pärast algab õppeprotsess. Nooremal rühmal on tunnid digiringis, eesti keele tund, raamatukogus lugemine. Raamatukogus toimub loovtöö, luulelugemine. Vanema rühma jaoks on karjääritunnis vestlusring: õpiti ajaplaneerimist, peeti karjäärinõustamise vestlusi (kuidas eriala vastu huvi tekitada, kuidas eriala üle otsustada, tippkutsed, millised on kõrgkoolidesse astumise tingimused), mida on vaja teha eesmärgi saavutamiseks. Väga oluline on endalt küsida, miks ma seda teen, mida ma saan. Igal lapsel peaks olema oma motivatsioon. Arendame oskust ja võimet olla töös paindlikud. Inimesel on rohkem valikuvõimalusi erineva olukorraga kohanemiseks.

Koolil eelseisvad ülesanded on järgmised:

1. Õpetajad peavad valmistama lapsi ette järgmisel õppeaastal teiste õpilastega ühel tasemel kohalikul õppekaval õppimiseks.

2. Kool hindab positiivselt õpilaste valmisolekut õppida Eestis võrdselt venekeelsete õpilastega.

3. Vanemad on huvitatud Eestis hariduse omandamisest, kuid ei meie ega ka vanemad tea kindlalt, kes Eestisse jäävad.

4. Paljud lapsed on saanud sõpradeks ja hoiavad omavahel ühendust.

5. Soovitatakse teha ühist eestikeelset loomingulist projekti. Lisada huviringid, lastele meeldib intensiivsel režiimil kõvasti tööd teha ja uusi asju õppida.

6. Väga hästi mõjub õpilastele individuaalne lähenemine ja õpetajate huvi.

7. Suveks pakutakse vanematele võimalusi, et lapsed saaksid lõõgastuda suvelaagris. Ehk õnnestub kohaliku omavalitsuse toel korraldada koolis suvelaager. Kevadvaheajal käisid meie lapsed linnalaagris. Paljud lapsed käivad huviringides, võtavad osa meistrivõistlustest.

5. Pikapäevarühm, kogupäevakool, huviringid, koostöö laste peredega, muud abivõimalused, palun rääkige lahti, kas ja kuidas olete saavutanud heatahtlikku kontakti laste vanematega?

Meil on vanematega head suhted. Laste vanemad teatavad õpetajatele, kui laps puudub, millal ta Ukraina koolis testi sooritab või millal lisatund ilmub. Selles režiimis käibki töö lastega edasi. Lapsevanemaid huvitas laste õpetamise teema Eestis. Üks küsimus oli see, kas Eestis jätkub õppimine Ukraina haridusprogrammi järgi?

Selgitasime vanematele laste seisundit, nende kogetud või jätkuvat stressi, mida noored inimesed tajuvad seoses kriisiolukorraga. Lapsed vajavad kohanemsieks aega. Laps saab olla õppimiseks valmis, kui ta on orienteerub keskkonnas ja tunneb end turvaliselt. Paljud pered tahavad tagasi kodumaale. Olukord Ukrainas ei ole paranenud, õpikeskkond on ebasoodne ja võib olla Ukraina koolides pingeline. Samuti võib naasmine olla stressirohke õpilasele, kes on Eestis koolis sõpru leidnud ja Eesti eluga kohanenud.

Vanemad tunnevad huvi ekskursioonide vastu, avaldavad soovi neil osaleda. Kool arvestas lastevanemate seisukohtadega tunniplaani koostamisel. Meie õppevorm on täiskoormusega päevane õpe. Mahtra koolis pole ühtegi pikapäevarühma. Tundide ajakava on 9:15-14:00, kõige viimane tund lõpeb kell 15:05. Vahel käime koos vanematega ekskursioonidel. Meil on hea kontakt lapsevanematega, suhtlemiseks ja info jagamiseks oleme loonud chati. On vanemaid, kellega suhtleme individuaalselt. Lapsevanemad tunnevad huvi koolielu vastu ja annavad meile tagasisidet.

Lapsevanemad on aktiivsed ja annavad teada, millist abi nad õpetajalt vajavad. Oli olukordi, kus lastevahelise suhtluse loomisel oli raskusi. Ühel lapsel olid kindlad sõbrad Ukrainas lasteaias ja samad sõbrad koolis. Keskkonnavahetus ja uued võõrad lapsed mõjusid õpilasele valusalt. Lapsevanem palus abi, olukord lahenes. Lapsel õnnestus uue kollektiiviga kohaneda.

6. Nimetage positiivsed küljed ja raskused, millega olete kokku puutunud?

Positiivsed küljed: Määratu toetus koolilt, meeskonnalt. Kool andis abivajajatele koolitarbed. Abi ja nõu õpetajale spontaansete olukordade lahendamisel. Koosolekud ja otsuste tegemine. Vanemate toetus ja vanemate osalemine ekskursioonidel.

Raskused töös: Suur laste arv, suur laste vanusevahe rühmas. Me ei olnud nii paljudeks Ukraina lasteks valmis. Peaks olema koolitöötajate parem väljaõpe ja valmisolek.

Lastel on raske mõista Eesti hariduse omandamise vajalikkust, kui eesmärk on kodumaale naasta. Püüame koos küsida ja vastuseid otsida. Milleks õppimine on mõeldud ja mida see annab? Lastel on kadumas õpihuvi ja õpirõõm.

Läbi huvitavate tegevuste tõstame laste koolimineku motivatsiooni. Õpetaja amet ja roll mõjutab õpilase maailmapilti tohutult. Õige lähenemine lapsele ja huvi tegevuste vastu tunnis sõltub täiskasvanust. Kool töötab selle nimel, et arendada kasvatuslikku lähenemist ja muutunud õpikäsitust. Toimuvad ekskursioonid koos õpetajate ja vanematega. Püüame haridusprotsessi mitmekesistada. Et õpilased mitte ainult ei viibiks klassiruumis, vaid osaleksid ka klassivälises tegevustes ja meistritubades.

Muret tekitasid erinevad faktorid: keeleõppe meetodite väljatöötamine, õpikoormus, õpilase temperament ja mentaliteet. Eestis on lapsed rahulikumad. Ukraina lapsed on aktiivsemad ja harjunud suure koormusega nii õppimisel kui ka ringides käimisel. Uuest 2022/2023 õppeaastast saavad lapsed käia Mahtra koolis huviringides. Uuest 2022/2023 õppeaastast saavad lapsed käia Mahtra koolis huviringides.

7. Missugune roll on sotsiaalpedagoogil/kuraatoril laste sotsialiseerumisel koolis ja kodus?

Sotsiaalpedagoog kaitseb lapsi. Lapsed teavad, et koolis ja väljaspool kooli võib õpilane iga küsimusega pöörduda kuraatori poole. Mõnikord tuleb lapsi enda eest kaitsta. Sotsiaalpedagoogi ülesanne on aidata lastel kohaneda ja sotsialiseeruda. Töö konfliktidega, õpilase käitumise korrigeerimine, ennetustöö, kaitse surve ja negatiivsuse eest. Lapse kaitsmine ja toetamine töös perega, õpetajatega. Laste käitumise korrigeerimine võtab aega. Lapsed on väga aktiivsed.

Minu roll koolis on kuraatori roll. Kuraatori roll on õppepäeva, ürituste korraldamine, jooksvate küsimuste lahendamine, abi pakkumine õppeülesannete täitmisel, õpilastele ülesannete selgitamine. Organisatsiooniliste küsimuste lahendamine: ajakava koostamine, ürituste info levitamine, meistriklasside ja huviringide info levitamine vanematele ja õpilastele. Psühholoogilise abi kontaktide levitamine Ukrainast tulnud peredele. Mõnel lapsel on foobiad (avalikkuse ees rääkimine, siis laps vastas kohapeal või individuaalselt), vanemad jagavad infot. Meil oli lastel probleeme õppimise motivatsiooniga (matemaatika, füüsika), küsimus on materjali esitamise viisis, õppemeetodites.

8. Mida Teie arvates on vaja rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis?

Laste vanus ja arv klassides tuleb kohandada vastavalt õppekavale. Parem on integreerida ja saata Ukraina lapsi vene või eesti õppekeelega klassidesse kui õpilaste arv on väiksem. Kui lapsi on palju, siis kohanemiseks on parem luua alguses ühine klass. Vanematel on soov eesti keele lisakursusteks nii lastele kui ka vanematele. Eestis peaks olema välismaalaste kohanemisele suunatud programme. Pered vajavad kooli osas linnavalitsuse rahalist tuge, näiteks linnavalitsuse suvelaagritasud. Mõned vanemad ei saanud tööd. See on üks Ukrainasse naasmise põhjusi.

9. Kas ja kuidas on olnud vaja toetada koolipere uussisserändajatega kohanemisel?

Koolipere suudab toetada uussisserändajat, kasutades erinevaid meetmeid.

Üks viis on sisserändajate kontakt kohalike kogukondadega, mis toetabb kogukonnas sotsiaalse kapitali ja võrgustike tekkimist. Kool võib pakkuda tuge teatud kollektiivse kogukondliku identiteedi kujunemisel.

10. Kas ja kuidas on muutunud sotsiaalpedagoogi tööülesanded peale Ukraina kriisi?

Päev on kardinaalselt muutunud. Tööülesannete ring on suurenenud. Töö lapsevanematega ja nende toetamine toimub 24/7, iga päev toimuvad täiendavad arutelud õpetajatega õppetöö või konfliktide teemadel. Ma ei ole veel täielikult kursis eesti seadusandliku poolega sotsiaalpedagoogika osas.

1. Mitu ukraina last on teie koolis?

Mai kuu seisuga on 32 õpilast, kes käivad igapäevaselt koolis. Raske on ütelda, milline on nende valmisolek Eesti koolis õppimiseks, see on väga individuaalne. Lastele meeldib siin, mis on põhiline, aga nad kindlasti igatsevad koju, kuhu on jäänud lähedased. Ukrainasse on jäänud isad, onud, vennad ja on näha, et see aeg-ajalt viib õppetöölt mõtted mujale. Aga meie kooli keskkond on neile väga meeldinud. Kui ei oleks seda kohutavat sündmust, mille tõttu nad on siia sattunud, siis ma usun, et nad jääksid siia. Laste mõtteid mõjutab ka see, mis mõtted liiguvad peres. Neile meeldib siin, aga nad tahaksid ka koju.

2. Kuidas toetate ukraina laste sotsialiseerumist ja õppemotivatsiooni säilimist?

Kose Gümnaasiumis ukraina laste sotsialiseerumine on tagatud selliselt, et neil on võimalus õppida koos meie lastega tunniplaanijärgsetes tundides. Üldiselt me jagame neid kahe maja vahel. 5.kl-11.kl on peamajas, algklassid on algklasside majas. Neil on mõlemas majas oma koduklass, kus nad saavad õppida ka distantsõppel Ukraina programmi alusel. Enamus ajast on nad hõivatud sellega. Kui aga tunniplaanis on augud, siis kaasame neid vabatahtlikuse alusel meie tundidesse. Nad on avaldanud ise soovi osaleda matemaatikas ja keele tundides: vene keel, inglise keel, eesti keel. Nad on kaasatud ka koolivälisesse tegevustesse. Näiteks kui on organiseeritud ekskursioonid, siis ka nendesse. Kosel on tegus huvikool. Õpilased on kaasatud ka huvitegevustesse, milleks põhiliselt on sport, kunst ja muusika. See on palju olenenud sellest, millega keegi on oma kodumaal varasemalt tegelenud, millises huviringis käinud.

Kui meile ukraina lapsed tulid, tegime oma õpilastele väikese ülevaate sellest, kuidas oleks mõistlik nendega suhelda. Valisime oma laste seast õpilasi, kes räägivad vene keelt, nendele ka mentorsõpradeks. Pean ütlema, et ukraina lapsed olid suhtluse algatamises aktiivsem pool, nad on temperamendilt avatumad ja otsisid eakaaslastega kontakti rohkem. Meie lapsed on kinnisemad. Päris kiiresti leidsid ukraina lapsed endale meie õpilaste seast sõbrad või kontaktid. Üllatav oli see, et need lapsed, kelle käitumise pärast me oleme olnud mures, olid need, kes hakkasid ukraina lastele sõpradeks. Ehk nende käitumine muutus positiivsemaks.

Algselt kui lapsed meile tulid, ei olnud meil kohe ukraina õpetajaid nende juurde klassi toeks panna ja nägime, et nad olid pelglikud ja hirmul. Kui meil õnnestus üks lapsevanem saada kooli tööle, andis see väga palju turvatunnet ukraina lastele ja muutus oli näha kohe. Ta on inimene samast keskkonnast, räägib sama keelt, ta andis niipalju juurde sellele, et lapsed vabanesid pingest. Ta koordineerib ukraina laste õppetööd, vaatab kuhu tundi saab keegi minna ja jälgib nende õpiülesannete tegemist Ukraina koolis. Ta on nagu vahendaja meie kooli ja nende laste vahel.

Meile oli oluline tagada õpilastele sama rutiin, mis oli neil Ukrainas. Sest rutiin on üks neist elementidest, mis aitab luua turvatunnet. Alguses oli kohanemise aeg keerulisem, aga mulle tundus, et õpimotivatsioon oli natukene kõrgem.

Mingil hetkel hakkasid välja lööma stressist ja traumast tingitud tagasilöögid ja mõnel juhul päris tugevalt. Oli vaja ka arsti sekkumist. 2-3 nädalat peale õppetöö algust laste õpimotivatsioon hakkas langema. Kuidagi asjad loksusid paika, aga samas tuli ka segadust. Õpilaste murekohad õppimise osas olid järgmised: Millise kooli õpilane ma olen tegelikult? Mis saab edasi? Meie koolisüsteemi klassid ja ukraina koolisüsteemi klassid ei klapi, kas ma pean õppima lisaaasta? Ja mis mõte on mul siin pingutada, ma lähen nagunii kohe tagasi?

Info liikumine

Meie saime rääkida seda infot, mis tuli Haridusministeeriumist tuli ja mida me saime koolisiseselt otsustada. Aga infot oli alati palju, muutus tihti ja meil endal oli samuti raskusi selles orienteerumises. Veel raskem on infot anda edasi, sest nad soovivad kohe konkreetseid vastuseid. Neid oli aga väga keeruline anda. Inimesed on aga selles osas mõistvad olnud.

Kui pered olid Kose kanti kolinud ja kohanenud, siis koolitulekuni võiks olla 10 päeva. Üks kõige suurem hirm oli ka see, kas lapsel on turvalisus koolis tagatud. Olid olulised kindlad kokkulepped lapsevanemaga, millal ta tuleb, millal läheb, millal süüa saab. Teiseks murekohaks oli lõputunnistuse ja hinnete temaatika. Hästi inimlikud küsimused tegelikult. Õnneks väga suur osa lastest ei tulnud meile aktiivse sõjategevuse piirkonnast. Nende kodukoolid toimisid ja toimivad distantsõppevormis koguaeg. Lapsevanematele see pakkus kindlust, et neil jäi kontakt nende vana kooli õpetajatega. Pigem nad kartsid ja tahtsid vältida seda, et me kohe hakkame nende lapsi nii öelda „eestlasteks tegema“ ja meie tundidesse kaasama. Lapsevanemad pigem tahtsid rahulikku ülemineku aega.

3. Missugused takistused ja murekohad õppimisel ja sotsialiseerumisel lastel koolis tekivad?

Keele õppimine ja individuaalsed õppekavad. Me oleme arvetsanud, et sügisel jätkavad nad meil ming paneme nad klasside juurde individuaalsete õppekavade alusel. Me peame keskkonda kohandama. Keele õppimine käib siis osaliselt keelekümbluse põhimõtetel, kuid see on meie jaoks uus, sest meie koolis ei ole varasemalt nii palju uussisserändajate lapsi õppinud.

Õpetajatega seotud hirmud. Kuidas õpetajaid toetada, et nad ei kardaks muukeelseid lapsi ja õppimise kvaliteet ei langeks. Ma ise arvan, et on oluline kujundada lastele positiivne keskkond, et nad tahaksid tulla ja et õpe oleks jõukohane. Tuleb leida tasakaal ja kompromiss, kuidas nii teha, et eesti lapsed klassis ei kannataks ja ukraina lastel oleks hea olla. Me oleme näinud, et muu kodukeelega lapsel võib tekkida palju stressi, sest infot tuleb kogu aeg kahes keeles töödelda. Meil on vaja leevendata üleminekut eestikeelsele õppele. Ellu jäävad need, kes on võimelised kiiresti kohanema muutustega, muutusi kahjuks tuleb nii kiiresti.

Meie jaoks on olnud keerulisem see, et pole täpselt teada kui palju ukraina õppekava ja õpetamine meie õppest erineb. Loodetavasti mitte väga, aga meie õpetajatel oleks kindlasti see info suureks abiks kui teaks kuidas Ukrainas asjad käivad. Õppematerjalide ja õppetöö ühtlustamine oleks nii kergem. Ainetunnid, kus lapsed osalevad, (ka individuaalsel õppekava alusel) oleksid siis ukraina õpetajatega kooskõlastatud. Ei ole mõtet teha seda, mida tegelikult lastele ei olegi vaja.

Ukraina laste füüsiline ja vaimne heaolu ja turvalisus. Kui turvalisus on tagatud, siis on võimalik õppida. Meil on koolis kaks psühholoogi. Üks räägib vene keelt, teine psühholoog on Ukrainast tulnud. Tema saab nõustada vaid neid lapsi ja peresid, kellega ta koos ei tulnud või kellega ta ei ela samas majutusüksuses. Psühholoogiline esmaabi vajadus ja psühholoogiline abi oli see, millele me ise esialgu hästi palju tähelepanu pöörasime. Meile oli hästi palju toeks ukraina õppekoordinaator, kellel on lastega otsene kontakt, kes kohe märkas muutusi ja andis sellest teada. Ja võiksin öelda, et lapsed on olnud väga hästi toetatud, aga praegu hakkab tunduma, et nüüd vajavad vanemad rohkem tuge.

4. Mis on tegevuskava eesmärgid ja tegevused ukraina laste heaolu tagamiseks?

Meie kool ei ole sellist plaani paika pannud. Me ei tea praegu täpselt, mis vanuserühmas ja kui palju meile lapsi jääb. Me oleme võtnud eesmärgi, et me selgitame selle välja juuniks. Lapsed õpivad praegu Eesti koolikeskkonnas Ukraina programmi alusel. Õppevormi valik tuleneb lapsevanemate soovidest. Meie oleme igasuguste tugimeetmete osas väga paindlikud. Meil on tulnud Ukrainas üksikud HEV õpilased, kuid praeguseks ei ole lapsevanemad soovi avaldanud kohanduste tegemiseks. Pigem me püüame rakendada või sisendada rutiini, et õpilane tuleb hommikul kooli, teeb õppetööd ja läheb koju. Kui ta päris üksi koju jääb, on tal veel raskem hakkama saada.

Me oleme arutanud suviste keelelaagrite korraldamist kooli poolt lastele, kes siia jäävad. Nii oleks sügisene üleminek kergem. Mõtlesime kasutada projektide rahastust ning ka kohaliku omavalitsuse tugi on olemas. Samamoodi oleme arutanud erinevate õpiabirühmade moodustamist neile, et keele ja aine õpetus oleks ühendatud. Huvitegevusse oleme neid kaasanud, aga võib olla oleks vaja avardada nende huvitegevuse võimalusi. Hindeid õppimise eest me ei pane. Anname neile positiivset kinnitust ja tagasisidet iga väikese edasimineku eest.

Lapsevanematelt oleme saanud sisendi, millise programmi alusel ja kuidas laps on varasemalt õppinud. Kuidas oli tema keskkond kohandatud. Me oleme püüdnud jätkata samamoodi. Keskkonna osas me saame rohkem kohandusi teha, õppekavasse me ei ole süüvinud. Informeeritus spetsialistidest, arstidest on lastevanematel olemas. Praegu me ei ole näinud vajadust, et peaksime spetsialisti juurde kedagi saatma. Kui erivajadusega laps peaks jääma Eesti haridussüsteemi, siis me heameelega kaasaksime väljaspool kooli spetsialisti, kes annaks koolitöötajatele ka soovitusi, kuidas last paremini toetada. Ja võib olla aitaks ka lapsevanemale selgitada, mida täpsemalt vaja on.

5. Pikapäevarühm, kogupäevakool, huviringid, koostöö laste peredega, muud abivõimalused, palun rääkige lahti, kas ja kuidas olete saavutanud heatahtlikku kontakti laste vanematega?

Alguses oli kõik uus. Nüüd lapsed on olnud meie koolis kaks kuud ja praegu mina tunnetan, et nad hakkavad harjuma igapäevase rutiiniga. Lapsevanemad on muutunud teadlikumaks ning neil on tekkinud ka rohkem küsimusi meie kooli- ja haridussüsteemi kohta, uuritakse kuidas kavandame Ukraina laste õpet alates käesoleva aasta sügisest. Järjest enam kuuleme tagasisidet, et me läheme ju nagunii minema, kas me peame eesti keele tundides osalema? Seda nii lapsevanemate kui õpilaste poolt. Meie teeme seda sest, peame arvestama sellega, et lapsed sügisel jätkavad meie koolis. See on üks viis neid kaasata meie kooli igapäevasesse keskkonda ja õppetöösse.

Vahel on olnud ka tunnis osalemisega raskusi ning koordinaator motiveerib lapsi osalema meie kooli tundides. Et nad oleksid rohkem kaasatud ja ei sulguks niipalju endasse. Mõni lapsevanem arvab, et abi võiks rohkem olla, mõni, et vähem. Mulle tundub, et lapsevanemad annavad nüüd rohkem märku asjadest, mis neile väga ei meeldi, kui sellest, mis meeldib. Aga arvan, et see tuleneb sellest, et stress on nüüd jõudnud lapsevanemateni. Kui algselt oli näha, et lapsed olid muserdatud ja lapsevanemad veel suutsid neid toetada, siis nüüd on tekkinud see, et lapsevanemad ise on väga läbi omadega. Siis hakkab tulema ka kriitika ja rahulolematus. Nad on tõesti väsinud, nad tahaksid koju, perede tugivõrgustik on Ukrainas. Võib olla praegu ongi selline faas, kus nad saavad aru, et ei ole neid kiireid muutusi tulemas ja sellega on raske leppida.

Lastevanematega aitab kontakti luua hästi avatud suhtlus, kaasamine ja ära kuulamine. Me ei saa rääkida samast kontaktist, mis meil on Eesti lastega. Need kontaktid on erinevad, sest nende mured on hoopis teistsugused, kui on Eesti vanemate mured. Neile on vaja anda turvatunnet, et koolis on kõik hästi ja siin ei ole ohtu. See ongi positiivse suhtluse tagant.

Lapsed hakkasid kohe päris alguses otsima võimalusi huviringide osas. Õnneks on Kosel olemas nii spordikool kui ka huvikool ning võimalusi erinevateks tegevusteks on. Huviringides osalemine oli olnud üks osa nende päevakavas ka koduses Ukrainas. Siin sama asjaga jätkates suurendas see kindlasti turvatunnet läbi tavapärase rutiini säilitamise.

Teeme ka tihedat võrgustikutööd omavalitsuse sotsiaaltöötajatega ja lastekaitse spetsialistidega. Kui meile tuleb laps, siis näeme kogu pere. Tihtipeale lapsevanematel tekivad küsimused erinevate toetuste kohta, kas ja mida on võimalik taotleda. Kust on võimalik saada õppevahendeid? Need olid lastevanemate mured alguses. Lastekaitsespetsialistidega oli tegemist seoses eestkostetega, sest mitmed lapsed on siin bioloogilise vanemata. Lapsed tulid Eestisse naabriga või lapsevanema tuttavaga. Kui lapsel on kindel inimene või saatja, kellega ta on Ukrainast tulnud, siis eestkoste antakse üldiselt sellele saatjale. See inimene on siis vastutav ka selle lapse eest. Omavalitsus on toeks dokumentide vormistamise osas ja inimese nõustamisel. Meie olime toeks lastekaitse spetsialistile õpilaste andmete ja kokkuvõtte edastamisel.

6. Nimetage positiivsed küljed ja raskused, millega olete kokku puutunud?

Positiivsed küljed:

Õpilasmentori kaasamine õpilastele, kooli huvitegevustesse kaasamine, infotunnid eesti õpetajatele (algselt iganädalaselt), mis aitas vähendada personali hirme.

Raskused töös:

Algselt eeldasime, et Ukrainast saabunud õpilased võiks rohkem meie õpilaste tundides käia. Pidime siiski leidma kompromissi, arvestama nende laste soovidega. Liiga palju infot tuli erinevatest kohtadest. Info jagamist peaks paremini koordineerima, et see ei tekitaks segadust. Alguses kippusid kergelt tulema võrdlused varasemate kogemustega muul põhjuseel sisserännanute kohanemisega, kuid need ei ole võrreldavad. Motivatsioon kohaneda on täiesti erinev. Kolimine ühest riigist teise on nagu nii kriis, aga põgeneda sõja eest, on palju hullem. Ja siin ei saa võrrelda nende õpilaste õpimotivatsiooni.

7. Missugune roll on sotsiaalpedagoogil/HEV koordineerija ukraina laste sotsialiseerumisel koolis ja kodus? Palun jagage erinevad kogemused töös kriisiga seotud.

Aeg oli lühike, et hakata pihta konkreetse sotsiaalpedagoogilise tegevustega, nt lõimumisringide korraldamisega. Esmane tegevus on ikkagi turvatunde loomine ukraina lastele ja eesti lastele uute õpilaste kaasamise selgitamine. Ukraina lapsed on samasugused lapsed ja ka neile tuli anda esmased käitumise ja suhtluse juhised. Tutvustada ka kooli ja kodukorda ning käitumisreegleid. Et ei tekkiks juhtumeid, mis võivad lapsi hiljem kahjustada. Sügisel võib teha ka grupitegevusi. Sotsiaalpedagoogid on viinud vajadusel läbi vestlusi algklassilastega, kellel on esinenud füüsilist agressiivsust,

8. Mida Teie arvates on vaja rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis?

Kui me räägime laste lõimimisest ja integreerimisest meie ühiskonda, on vaja organiseeritud tegevust ja toetust. Eestlaste ja ukrainlaste kultuuriline taust ja temperament on küllaltki erinevad. Selle pinnalt võib tekkida vääriti mõistmisi.

9. Kas ja kuidas on olnud vaja toetada koolipere uussisserändajatega kohanemisel?

Ukraina lastega ja peredega tegelemisel ei tohi kindlasti unustada ka meie enda õpilasi, õpetajaid ja koolitöötajaid. Eks alati tekitab kõige suuremat hirmu teadmatus ja seda me püüdsime vältida. Enne kui uussisserändajate lapsed meile õppima asusid, korraldasime infotunni meie kooli õpetajatele, kes omakorda edastasid info oma klassi õpilastele. Esimese kuu vältel hoidsime iganädalaselt oma õpetajaid toimuvaga kursis. Ajapikku see vajadus kadus kuna personal kohanes.

Ka meie õpilastega oli vajadus avatult suhelda ning vastata tekkinud küsimustele- see ennetas spekulatsioone ja vääriti mõistmist.

10. Kas ja kuidas on muutunud HEV-koordineerija tööülesanded peale Ukraina kriisi?

Algusel oli töökoormus ajaliselt palju suurem ja pingelisem ka. Nüüd on asjad paigas tänu sellele, et toeks on Ukraina õpetajad ise. Eesti ja Ukraina õpetajad on olukorraga kohanenud. Kui juhtkond võimalikult tihedalt informeerib tegevustest ja ka ukraina õpilastega seotud tegevustest, siis see loob turvatunde meie enda õpetajates ka. Nad on infoga kursis, nad teavad, mis toimub, ei teki spekulatsioone ja see on hästi oluline.

1. Mitu ukraina last on teie koolis?

Ehises oli kokku 105 last ja igapäev tuleb juurde. Alguses oli 70 last. Lilleküla Gümnaasiumi on loodud eraldi filiaal, kuhu mahub rohkem lapsi. Lapsed asuvad eraldi hoones Tallinna Ülikooli ruumides. Laste vanus on 6-14 aastat. Kokku on 6 rühma. Lilleküla koolis olime jaganud õpilased vanuse järgi: 6-7, 7-8, 9-10, 11-12, 12-13, 13-14-aastaseni. Meie hoones töötavad Ukraina õpetajad, kellel oli võimalus valida klassi, kus õpetada.

Kooli avasime 11.aprillil 2022.a. Täpselt nii nagu ukrainlased lapsed sattusid Tallinna, hakati neid jagama koolis ka rühmades. Mõistlik oli jagada lapsi sünnikoha ja vanuse järgi. Vanemad on ka seda palunud. Ukraina põgenikud tulid erinevatest linnadest, rohkem idast - Mariupol, Odessa, Dneprov, Zaporožje.

2. Kuidas toetate laste sotsialiseerumist ja õpimotivatsiooni säilimist koolis?

Toetuse tunnetus ja õpimotivatsioon tekib lastel tegevuste kaudu. Kool on kõigile lastele omalt poolt välja töötatud tegevuskava. Rutiini ja rütmi loomine on oluline laste sotsialiseerumiseks ja harjumiseks uues keskkonnas. Õpilastel on plaan, kus igapäevaselt on tunnid: klassitund, matemaatika ukraina keeles, ukraina keel. Igaühel on oma klassiõpetaja, kes on Ukrainast, kes viivad läbi tegevused ukraina keeles. Igal lapsel on kaks korda nädalas inglise keel ukraina õpetajaga. See oli lastevanemate soov ja koolil oli võimalik see teostada. Lisaks on igapäevaselt huvitegevused, mis toimivad eesti keeles, need on kunst, sport, robootika ja rütmika. Tehakse ka väljasõite, ekskursioone, kus tutvustatakse Eesti kultuuri ja väärtusi. Tulevikus on plaanis sarnastes projektides osalemine nagu oli Rakett 69 laager. 1.septembriks kas kooli koos õpetajate ja õpilastega peavad sulanduma.

Koolidirektori roll oli luua koolis turvaline keskkond, et lapsel oleks hea koolis käia ja õpilane tahaks selles koolis õppida. Et õpilasel oleks eakaaslased, kellega laps saaks olla, koos joosta, koos süüa ja muud. See on roll ja eesmärk, mille olen endale seadnud. Igapäevaselt suhtlen lastega ja küsin, kuidas neil päev on läinud. Suures perspektiivis tuleb korraldada tööd lastevanematega. Vajadusel psühholoog, kes on ka klassiõpetaja, suhtleb lastega sõjaja konfliktide teemadel. Suured lapsed küll arutavad, mis toimub Venemaal ja Ukrainas, kuid õnneks konflikte koolis ei teki. Plaanis ei ole teadlikult kutsuda lapsi sõja teemal arutlema. Tulevikus peaks olema ka sotsiaalpedagoog, kes koordineeriks peredega suhtlemist ja laste toimetuleku jälgimist koolis.

Meil on Ukraina lapsed sattunud kõik koos ühte kollektiivi. Nad on ühtemoodi arusaamisega. Keegi ei ole üksi suures kollektiivis. Nad on hästi palju koos. See on hea, see pehmendab olukorda. Aga teiselt poolt: kuigi Lilleküla Gümnaasium on hästi tugev just teiste rahvuse lõimimisel ja eesti keele oskuse ja õppeprogrammi õpetamisel, siis praegu eesti keelseid sõpru selles filiaalis ei ole. Mida rohkem me saame eestikeelset tuge pakkuda, seda parem tervele kooliperele. Ka lapsevanemad näevad tugevusena seda, et Ukraina lapsed on siin koos. Nii ei teki probleemi, kas laps saab kõigest aru, kas laps võetakse gruppi vastu või mitte. Aga pikemas perspektiivis on vaja mõelda koolile, kust eestpoolne tugi saada: sõprust, suhteid, keelt.

Meil on Ukrainast tulnud õpetajad ja Eestis elavad õpetajad. Esimeseks meil on õpetajad, kes on ammu õpetanud ja töötanud õpetajaks, nad on õpetaja haridusega ja on ka õpetajad, kes ei ole töötanud sellel alal. Kaks kuud, mis on praegu antud, see ongi õpetajatel selline katsetamisaeg, kus nad hindavad, kas see töökoht sobib neile, kas õpetaja saab hakkama, missugused lähenemised on temal. Õpetajad igapäev kohanevad. Õpetajad ei hinda õpilasi Õpetajad kasutavad kleepsu, preemiaks saavad õpilased komme. Me oleme võtnud ka tugiisikuid, kes aitavad planeerida ja vaadata tunde. Selline protsess on välja kujunenud eesti keele õpetajatega.

3. Missugused takistused ja murekohad õppimisel ja sotsialiseerumisel tekivad ukraina lastel koolis?

Ukraina laste valmisoleku eesti kooli õppimiseks

Olen koguaeg seda meelt olnud, et lapsed on alati valmis, takistuseks võivad olla täiskasvanute hoiakuid. Laps istub, mängib ja ongi siin tunnis. Aga kui täiskasvanu hakkab sekkuma, mis saab ja kas ta saab, siis läheb raskemaks.

Kuivõrd on erinevad programmid ja õppekavad ukraina ja eesti koolides?

Haridusministeerium tegeleb ukraina programmi analüüsiga, ootan nende poolse analüüsi. Sõnalise hinnangu Eesti õpetaja annab aasta lõpus.

4. Mis on tegevuskava väljatöötamise eesmärgid ja tegevused teie koolis ukraina laste heaolu tagamiseks?

Eesmärgiks ei võtnud kool akadeemiliste teadmiste ja oskuste hindamist.

Tegevusteks on õues käimine, ekskursioonid, robootika ja teised huvitunnid. Tallinna koolid praegu pakuvad päevakooli põhimõttel tegevusi. Vaatamata vanusele lapsed tulevad kell 9.00. hommikul ja lõpetavad päeva kell 14.00. Nii saavad õed-vennad koos tulla ja koos minna. Tegevused toimuvad tunniplaani alusel. Tänu sellele, et ukraina õpetajad on kohapeal, saame ka plaani paindlikumaks muuta, tuua uusi ja huvitavaid võimalusi. Oluline on ka lõunasöögi aeg, mis on kindlaks määratud ja toimub vahemikus 11.30-12.30. Kuna lapsed on erineval tasemel, ei saa programmi aluseks võtta õpikuid. Õpetaja hindab ise, mida ta teeb. Oleme praegu igatpidi paindlikud. Koostööd otseselt Ukrainas olevate õpetajaga ei ole. Lapsed päeval saavad minna ka teise ruumi ja teha oma asju Ukraina programmi järgi distantsõppel. Hea, et nad saavad siin olla seltskonnas ja rühmas saavad teha rühmategevusi. See on meil hästi lahendatud.

5. Pikapäevarühm, kogupäevakool, huviringid, koostöö laste peredega, muud abivõimalused, palun rääkige lahti, kas ja kuidas olete saavutanud heatahtlikku kontakti laste vanematega?

Pikapäevarühma Lilleküla koolis ei ole, lapsevanemaid kaasatakse kui minnakse lastega välja. Samas lapsevanemad on väga hõivatud, käivad kahes ja kolmes kohas tööl. Paljud lapsed käivad ka "Kullo" Huvikooli huviringides. Kui lapsed vajavad abi, siis kool ka aitab otsida huvitegevust. Pikapäevarühma ei saa praegu võimaldada meie koolis, huvitegevusi praegu kool ka pakkuda ei saa.

6. Nimetage positiivsed küljed ja raskused, millega olite kokku puutunud programmide ja meetmete välja töötamisel ja rakendamisel?

Tore on see, et sellise kooli sai avada. See oli suur õnnestumine. Positiivne on ka see, et eesti õpetajad mõtlevad kaasa ja tahavad panustada ning saime häid ukraina õpetajaid, kellega väga tahaks tööd järgmisel aastal jätkata. Tegelikult on see põnev väljakutse, me ei tea veel mida sügisel teeme, mis keeles me õpetame. Ideaalis on õpe eesti keeles, kuidas õpitakse ja kes hakkab õpetama eesti keeles 8.kl keemiat? Mõned pered kolivad tagasi Ukrainasse. On ka peresid, kellel enam ei ole kodu kodumaal.

Raskus tuleneb pidevatest muutustest, sest ei ole sarnast päeva, sarnast tundi kunagi. Ei tea kunagi, kui palju lapsi kooli tuleb. Terve aasta me oleme pidanud neile muutustele reageerima.

7. Missugune roll on kooli juhil laste sotsialiseerumisel koolis ja kodus?

Tööpäev on pikemaks muutunud. Olen arendusjuht teises koolis ja projektijuht Lilleküla Gümnaasiumis. Kooli käivitamine ja elus hoidmine on väljakutse. Räägu hoones ei ole sekretäri või huvijuhti või sotsiaalpedagoogi. Muud personali veel ei ole, kõik tuleb teha üksi. Bussi tellimised, paberitöö. Aga uuel õppeaastal 2022/2023 ukraina laste arv suureneb 600 lapseni, seega ka personali arv suureneb.

Pikas perspektiivis lapsed peavad rohkem segunema kohalike lastega. Sotsiaalpedagoogi üheks tegevuseks on käitumisprobleemide ja konfliktide lahendamine. Lapsevanemad on väga toetavad ja konfliktide lahendamised on olnud rahumeelsed. See omapoolt mõjutab ka lapse käitumisviisi ja mõtlemist.

8. Mida Teie arvates on vaja rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis?

Tallinna linna poolt lastele päevakooli avamine on hea. See annab võimalusi õppida tundma, vaadata neid lapsi, ka õpetajaid vaadata, eesti keele õpetajaid välja koolitada. Just see, et me ei lähtu hindeprogrammist, sest see oleks hoopis teise lähenemisega ja range olekuga õpilase suhtes. See oli väga hea idee, see annab paindlikult läheneda.

Me ei võtta neid lapsi, kes on erivajadustega kaasavaharidusele. Aga praegu meil ei olegi hindamisi. Nt kui ema tuleb ja ütleb, et lapsele on vaja aega, siis meie ei saa saada last minema. Ta teeb nii palju kui jõuab. Kui ei jõua, siis joonistab näiteks. Põhiline on see, et mingi hõivatus peaks olema. See on huvitav lähenemine ja väljakutse. 11.aprill alustas Lilleküla Gümnaasium ukraina laste sotsialiseerumiseprotsessi eesti koolis.

Riik peab looma juhendi. Õpetajate arv on piiratud. Õpetajad peavad kuskilt tulema ja mille arvelt. Mismoodi see hakkab olema, see on müstiline küsimus. Mida me oleme valmis eesti keeles õpetama ja mida ukraina keeles kui õpetajaid on puudu? On võimalik kaasata õpetajaid väljaspool Tallinna, kelle koormus on väiksem, aga nii tekib logistika küsimus.

Õpetajad ei ole kõik valmis õpetama teisest rahvusest õpilasele eesti keelt. See on hoopis teine lähenemine. Muukeelne laps Eesti hariduses. Õpetaja peab arvestama, et lapse emakeel ei ole eesti keel ja kui sa õpetad eesti keeles, siis sa pead lähenema nagu teise keele õpetaja. Ja seda tuleb arvestada ju kõikides ainetes.. Ja samas, kui laps eesti keelt ei oska, see ei tähenda, et ta muud ei oska. Laps õpib omal tasemel. Muukeelne laps eesti hariduses vajab teist lähenemist, eesti keele õpetamist. Me ei saa eeldada, et see väike laps on oma kultuuri kandja, ta ei pea olema. Ta on lihtsalt laps, kes tuli kooli ja võib olla räägib teistmoodi. Näiteks vene laps ei pea olema vene kultuuri kandja. Kui ta on sündinud Eestis, ta võib olla ei tea Venemaast palju.

Kõik eelarvamused peaks vabaks laskma. Me ei tohi unustada ära, et meil on omad muu rahvusega lapsed. Nad tahavad Eesti haridust saada. Hästi oluline on ka erinevate rahvuse ja kultuuri laste kokkupanemine ja mitte lahterdamine. Kuidas teha nii, et me annaks enda parima ukraina laste sotsialiseerumiseks ja integreerimiseks, aga me ei tohi siin olevaid lapsi jätta kõrvale. Meie lapsed tahavad ka saada Eesti haridust.

9. Kas ja kuidas on olnud vaja toetada koolipere uussisserändajatega kohanemisel?

Lilleküla Gümnaasiumi õpetajad pidevalt tegelevad selle protsessiga. Koolipere töötajad süsteemselt tegelevad uussisserändajate kohanemisega ja on teadlikud süsteemsest õpetamisest ja omavahelistest koostööst.

See, mis on praegu tehtud, on väga hästi tehtud. Võib mõelda laste registreerumise süsteemi peale kuna inimesed on teisest riigist. Loodan, et tuleb elektrooniline süsteem, et lapsed kaduma kuskile ei läheks. Registreerimise süsteem üle Eesti peaks olema ühtne. Nii nagu praegu on toiminud, toimib ka edasi.

10. Kas ja kuidas on muutunud juhi tööpäev/ülesanded peale Ukraina kriisi?

Tööpäev on pikemaks muutunud. Olen arendusjuht teises koolis ja projektijuht Lilleküla Gümnaasiumis. Minu põhitegevuseks on kooli käivitamine ja elus hoidmine. Räägu hoones ei ole sekretäri, huvijuhti või sotsiaalpedagoogi. Muud personali veel ei ole, kõik peaks tegema üksi. Bussi tellimised, paberitöö. Aga uuel õppeaastal 2022/2023 ukraina laste arv suureneb 600 lapseni seega ka personal suureneb.

Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev ühendus, mis liidab sotsiaalpedagoogilist tööd tegevaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, edendades ja koordineerides selleks vajalikku tegevust.

Email: juhatus@sotsiaalpedagoogid.ee
Website: www.sotsiaalpedagoogid.ee
Phone: -
Facebook: https://www.facebook.com/103334171268079/